- Avaleht
- Kõik harjutused
Laulmisharjutused
171 harjutust 11 kategoorias. Vali üks, loe, kuidas seda teha, seejärel harjuta seda rakenduses otsese helikõrguse tagasisidega.
Soojendus
Õrn suminal, sireenid ja põrinad. Alusta alati siit.
- Suminal ühel noodil Suletud huuled, „mmm“, mida tunned huultes ja ninas. Neli sekundit, rahulikult.
- Suminal 5-4-3-2-1 Viis noodi allapoole häälikul „mmm“. Soojendab hääle üles ilma häälepaelu koormamata.
- Huultega põristamine – sireen Huuled põrisevad nagu mootorpaat, heli libiseb oktavi võrra üles ja tagasi.
- „Uu“-sireen (oktav) Sujuv glissando üles ja alla häälikul „uu“. Ühendab hääle alumise ja ülemise osa.
- „Ng“-sireen (kvint) Heli sõna „song“ lõpus. Juhib resonantsi „maski“ ehk näo piirkonda.
- Õrn 1-2-3-2-1 Kolm noodi üles ja alla. Vaheta vokaali: mii, me, ma.
- Twang häälikul „nja“ Hele, kitsas „nja“ helirea esimesel viiel astmel, kvint hoitud. Twang on roki kõlalise teravuse turvaline alus – hääl kõlab terava, kuid kurk jääb lõdvaks.
- Viis vokaali ühel noodil Üks noot ja viis vokaali järjest: mii, e, a, oo, uu – ilma pausideta nende vahel. Treenib ühtlaseid vokaale ja legatot: helikõrgus ja toon jäävad, muutub ainult suu kuju.
- Ohe allapoole (haigutus) Kõrgelt „haa“ pealt vabalt alla nagu väsinud ohe. Lõdvestab kõri.
- Scat-soojendus swingis Põhinoot, sekund, terts, kvint ja tagasi alla – kergelt, häälikutel „duu-bii“. Swingrütm: iga paari esimene noot on pikem, teine lühike, nagu jazzis.
- Pentatoonika bordüüni kohal Klaver hoiab madalat bordüüni – toonikat oktavi võrra madalamal, nagu torupill või ratasliir – ja sina laulad selle kohal duurpentatoonikat, kuni sekstini ja tagasi. Kuuled meloodiat esmalt, seejärel laulad selle üksi ainult bordüüniga.
- Suminal sinise tertsiga Põhinoot, sekund, väike terts, mis libiseb sujuvalt suure tertsini, sekund ja põhinoot – huuled suletud. See liug väikeselt suurele tertsile on „sinine terts“, souli ja R&B tunnuskõla.
- Flow soojendus „joo“ Lühike rütmiline fraas mõnel kõrvuti noodil mollpentatoonikast, nagu meloodiline räpp. Soojendab korraga häält ja rütmitunnet.
Heliread
Intonatsioon samm-sammult. Puhta laulmise alus.
- 5-noodiline helirida Klassika: viis noodi üles ja tagasi. Kõige olulisem intonatsiooniharjutus.
- Duurhelirida (oktav) Terve oktav üles ja alla.
- Mollhelirida Naturaalne mollhelirida – tumedam kõla, tüüpiline ballaadidele.
- Duurpentatoonika Viis nooti, millest on ehitatud peaaegu kõik popmuusika jooksud.
- Kromaatiline (5 nooti) Iga järgmine noot pooltooni kõrgemal. Range intonatsioonitest.
- 9-noodiline helirida Üle oktavi – läbid passaggio mõlemas suunas.
- Duurhelirida allapoole Oktavilt alla. Õpetab madalatel nootidel mitte alla vajuma.
- Mollpentatoonika Mollpentatoonika oktavini ja tagasi, R&B ja souli jooksude põhihelirida. Väike terts ja septim annavad sellele tumedama värvi kui duurpentatoonikal.
- Bluusihelirida „blue note“-iga Mollpentatoonika pluss alandatud kvint, „blue note“. Kolm nooti pooltooni kaupa on bluusi ja souli süda.
- Lahutatud tertsid 1-3-2-4-3-5-4-6-5... Treenib mõtlemist intervallides.
- Aeglane legato kuni sekstini Duurhelirea esimesed viis astet, sekst hoitud kolm lööki ja tagasi alla põhinoodile – aeglaselt, ühel vokaalil, ilma pausideta nootide vahel.
- Doorika helirida swingis Mollhelirida suure sekstiga – doorika laad, jazzi improvisatsiooni alus mollakordide peal. Oktavini ja tagasi, kaheksandiknoodid swingis.
- Bebopi helirida alla Miksolüüdia helirida ühe lisapooltooniga oktavi ja väikese septimi vahel. Tänu sellele langevad swingis septimakordi helid tugevatele löökidele.
- Pentatoonika valss Duurpentatoonika kolmveerandtaktis: sammud kuni sekstini, tagasi alla, seejärel kuues aste toonika all ja koju. Enamik lihtsaid rahvaviise on ehitatud sellele helireale – ilma poolsammudeta.
- Mollpentatoonika kvindini Põhinoot, väike terts, kvart, kvint ja tagasi – mollpentatoonika alumine osa, R&B, roki ja bluusi jooksude helirida. Väike ulatus ja rahulik tempo: hea esimene samm enne täishelirida.
- Duurpentatoonika sekstini Duurpentatoonika viis nooti – põhinoot, sekund, terts, kvint, sekst – üles ja tagasi. Poolsammudeta helirida, millele on ehitatud pop- ja rahvameloodiad ning lihtsad jooksud.
Arpedžod
Hüpped üle akordihelide. Täpsus ja registrite ühendamine.
- Duurkolmkõla 1-3-5-3-1 Põhiline lahutatud akord.
- 1-3-5-8-5-3-1 Akord oktaviga. Laulutundide populaarseim harjutus.
- Mollkolmkõla Lahutatud mollakord.
- Oktavihüpe 1-8-1 Üks hüpe, aga suur. Ühendab registrid.
- Dominantakord 1-3-5-b7-8 Väike septim kvindi ja oktavi vahel – bluusilik kõla.
- Staccato 1-3-5-8-5-3-1 Lühikesed, eraldatud noodid. Treenib kiiret ja täpset häälestarti.
- Power-kvindid Põhinoot kaks korda ja kvint, kaks korda järjest, seejärel oktav hoitud kolm lööki. Samad noodid nagu kitarri power-akordil.
- 1-5-8-5-1 Kvint ja oktav – iga akordi karkass.
- Akordi häälestamine nagu koor Põhinoot, suur terts, kvint ja oktav – iga noot pikk ja sirge, ilma vibratota. Klaver annab ainult esimese noodi; ülejäänud häälestad ise, nagu üks hääl koori akordis. Hindes loeb ka ühtlus.
- ii–V–I arpedžod Jazzi levinuim akordikäik, lauldud läbi akordihelide: väike septim üles, dominant alla ja suur septim lõpus. Kaheksandiknoodid swingis.
- Sekstakord swingis Põhinoot, terts, kvint ja suur sekst – duurakord lisatud sekstiga, üks jazzi levinumaid akorde – üles ja tagasi swingrütmis: pikk–lühike.
- Arpedžo detsiimini 1-3-5-8-10 Duurkolmkõla läbi oktavi kuni selle kohal oleva tertsini (detsiim) ja tagasi. Peaaegu poolteist oktavit – arpedžo 1-3-5-8-5-3-1 raskem sugulane.
Intervallid
Kindlate vahemaade tabamine nootide vahel.
- Intervall: suur sekund Laulad noodi, hüppad 2 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: suur terts Laulad noodi, hüppad 4 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: väike terts Laulad noodi, hüppad 3 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: puhas kvart Laulad noodi, hüppad 5 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: puhas kvint Laulad noodi, hüppad 7 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: suur sekst Laulad noodi, hüppad 9 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: suur septim Laulad noodi, hüppad 11 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervall: oktav Laulad noodi, hüppad 12 pooltooni üles ja tuled tagasi.
- Intervallide segu 1-3-1-5-1-8-1 Aina suuremad hüpped samalt põhinoodilt.
- Oktavihüpe tugeva tipuga Oktavihüpe ja hoitud tipp, seejärel värske start tipunoodil ja tee alla läbi mollpentatoonika noodi põhinoodini.
- Intervallid toonikast, ilma klaverita Klaver annab ainult esimese noodi. Toonikast laulad ise sekundi, tertsi, kvardi ja kvindi, naastes iga kord toonikasse – nagu solfedžos.
- Laiad intervallid, ilma klaverita Hüpped üle duurhelirea, vaheldumisi: kvint, terts, sekst, kvart, septim ja oktav. Kuuled ainult esimest nooti – intonatsioon ilma abita, nagu a cappella koor.
- Hüpped „ja“ peal swingis Toonikast hüpe suurele tertsile, suurele sekstile ja väikesele septimile – iga kord tuleb ülemine noot sisse lühikesel kaheksandikul enne lööki ja kandub üle. Tüüpiline jazzi tõuge.
- Harmoonia tertsi kõrgemal Esmalt mängib klaver sinu joont, seejärel mängib meloodiat, samal ajal kui sina laulad selle kohal teist häält – tertsi võrra kõrgemal, samm sammult. See on rahva- ja kantrimuusika kõrge harmoonia.
- Harmoonia sekstides Klaver mängib meloodiat kõrgel, samal ajal kui sina laulad selle all teist häält – sekst madalamal, paralleelselt, samm sammult. Suured ja väikesed sekstid vahelduvad, nagu rahvaduetis.
Segahääl ja belting
Hääle ülaosa ilma suruta. Võimsad, pikad kõrged noodid nagu suurtes popirefräänides.
- „Nei“ 1-3-5-8-5-3-1 (mix) Ninaline, vallatu NEI. Seab hääle segahäälde – kõrgus ilma karjumiseta ja ilma falsetita.
- „Gii“ 1-5-8-5-1 (häälepaelte sulgumine) Kõva „g“ sulgeb häälepaelad, „ii“ hoiab kõla õhukesena. Kõrged noodid ilma õhuta toonis.
- „Mam“ 8-5-3-1 (ülevalt alla) Alusta ülevalt, tule alla. Õpetab viima ülemise osa kergust alumisse.
- „Vii“-sireen läbi passaggio Kitsas vokaal „ii“ aitab hääle „murdekohast“ (meestel E4–G4) läbi sõita ilma ülelöögita.
- Belting: pikk noot häälikul „e“ Tugev, hele, avatud noot häälikul „e“ (nagu sõnas „ten“). Neli ühtlast sekundit, kõrgel.
- Messa di voce kõrgel noodil Vaikselt → valjult → vaikselt ühel kõrgel noodil. Nii kasvab pingeline popirefrään.
- Ülelöök falsetti 1-8-1 häälikul „uu“ Alumine noot rinnahäälega, ülemine kerges falsetis, tagasi alla. Akustilise popi tunnusmärk.
- Falsett: pikk kõrge „uu“ Kerge, õhuline falsett häälikul „uu“ üle rinnahääle ulatuse.
- Hüpe 1-5-8 tipu hoidmisega Kaks hüpet üles ja kolm sekundit tipus. Emotsionaalne „vabanemine“ nagu refräänis.
- Legit: ümar „oo“ kõrgel Pikk noot hääle ülaosas ümaral häälikul „oo“: kergelt, avatud kurguga, nagu klassikaline muusikaliballaad.
- Legit: legato arpedžo „moo“ Arpedžo 1-3-5-8 üles ja tagasi, legato ühendatud. Ümar, rahulik kõla tugeva beltingu asemel.
- Belting: „hei“ hüüd Lühike jooks ja kõrgel hoitud „hei“, nagu hüüd muusikalilavalt, kuid tervisliku hingamistoega.
- Belting ja legit vaheldumisi Sama lühike muster korra beltingus heledal „e“ peal, korra legit-stiilis ümaral „oo“ peal. Õpetab tämbrit samal helikõrgusel vahetama.
- Registrivahetus ühes fraasis Üle oktavi ulatuv arpedžo häälikul „ja“: alt läbi murdekoha üles ja tagasi, ilma pausi ja ilma õmblusteta.
- Falsettülelöök jooksus Tõus üles, kerge ülelöök falsetti oktavil, seejärel pentatoonikajooks tagasi alla rinnahäälde.
- Jodeldamise ülelöögid falsetti Kiired ülelöögid rinnahääle ja falsetti vahel: alt sekst üles falsetti, tagasi tertsile rinnahäälega, üles oktavile ja alla. Kuuldav murre on siin mõte – see ongi kantri jodel.
- Tõus pikale tugevale noodile Kolm sammu üles mööda mollpentatoonikat ja pikk tugev noot kvindil hääleulatuse ülemises pooles – roki fraasi tüüpiline lõpp.
- Tugev noot ilma värinata Pikk tugev noot hääleulatuse ülemises pooles hoitud sirgelt – ilma vibratota ja ilma kõikuva helikõrguseta. Hindes loeb ka ühtlus.
- Twang-aktsendid häälikul „hei“ Kaks lühikest rõhulist „hei“ kvindil, seejärel kiire pööre läbi kvardi ja väikese septimi ning hoitud noot. Turvaline roki teravus: hele twang karjumise asemel.
- Oktav üles peahäälega Kolmkõla üles oktavini hoitud tipuga, seejärel mööda helirida alla – kergelt, ümaral häälikul „uu“. Laiendab ulatust ülespoole ilma raske rinnahäält üles suruma.
- Swingbluusi joon segahäälega Mollpentatoonika swingrütmis väikese septimini, hoitud kaks lööki, seejärel tagasi alla põhinoodile – hääleulatuse ülemises pooles. Nii kõlab bluusine jazzijoon segahäälega.
- Swingtõus kõrgele noodile Sekstakord swingis viib üles oktavile, hoitud kolm lööki, seejärel alla läbi väikese septimi kvindini – nagu bigbändi refrääni lõpp, hääleulatuse ülemises pooles.
- High lonesome sirge noot Duurpentatoonika kuni sekstini, hoitud neli lööki, ja tagasi – hääleulatuse ülemises pooles, sirgel toonil ilma vibratota. See on bluegrassi ja kantri kõrge, üksildane kõla. Hindes loeb ka pika noodi ühtlus.
- Kõrge konks ilma vibratota Refrääniread hääleulatuse ülemises osas mollpentatoonikal, lauldud puhtal sirgel toonil – meloodiliste räpikonksude kõla. Siin ei ole autotune’i: helikõrgus peab olema sinu oma.
Riffid ja jooksud
Pentatoonikad, jooksud, ornamendid ja liugud.
- Pentatoonika jooks alla 8-6-5-3-2-1 Popmuusika levinuim jooks – oktavilt kiiresti alla mööda pentatoonikat.
- Pentatoonika jooks üles Jooks üles, mis lõpeb pika oktavinoodiga.
- Bluusijooks (mollpentatoonika) Jooksu tumedam, R&B-versioon. Septim ja väike terts.
- Pööre 5-6-5-3-1 Klassikaline pop-„ornament“ fraasi lõpus.
- Mordent 1-2-1 ja 1-7-1 Kiire „puudutus“ naabernoodile ja tagasi. Ülemine ja alumine mordent.
- Popi libisemine (liug noodile) Lühike, tahtlik liug altpoolt sihtnoodile. See peab olema efekt, mitte harjumus.
- Pikk jooks 8-7-6-5-4-3-2-1 Terve helirida alla kiires tempos.
- Rütmiline pentatoonikafraas Lühike fraas sünkoopidega – nagu rida laulus.
- Jooks kolmikgruppides Mollpentatoonika alla kolme noodi gruppidena, iga grupp algab sammu võrra madalamalt. Nii ehitatakse pikemaid R&B jookse.
- Gospeljooks pööretega Jooks oktavilt alla mööda mollpentatoonikat, kahe pöördega teel. Tüüpiline gospeli ja souli ornament.
- Süngoobitud groove Lühike fraas täis sünkoope: noodid tulevad löökide vahele ja kanduvad üle pulsi. Treenib rütmi ja lõdvestunud R&B fraasimist.
- Fall-off fraasi lõpus Hoitud noot, seejärel libisemine alla lõpus – „fall-off“, souli levinud fraasi lõpetamise viis.
- Riff fraasi lõpus Fraas, mis lõpeb lühikese riffiga: pärast hoitud nooti mõned kiired pentatoonikanoodid ja tagasi toonikasse.
- Liug üles tugevale noodile Kolm lühikest liugu altpoolt aina kõrgematele noodidele, igaüks lõpeb pika tugeva hoidmisega. Tahtlik roki viis noodile jõuda, mitte juhuslik ülestõmbamine.
- Portamento – libisemine nootide vahel Kvint üles ja tagasi, aga hüppe asemel – tahtlik, sujuv libisemine läbi iga vahepealse helikõrguse. Klassikaline väljendusvahend, mis ühendab noodid neid määrimata.
- Küsimus-vastus-lick – iga kord uus Klaver mängib lühikese juhusliku bluusihelirea fraasi swingis ja sina laulad selle tagasi – nagu fraaside vahetamine bändiga. Iga kordus on uus lick, nii et seda ei saa pähe õppida.
- Kantri liugud ja nutt Klassikalised kantri ornamendid: liug üles toonikasse, liug tertsile ja „nutt“ – kukkumine kvindile ülalolevalt sekstilt, nagu hääle kinnijäämine. Seejärel rahulik käik alla toonikani.
- Helirea jooks lõppnoodini Fraasi lõpp – terts, sekund, põhinoot – seejärel kiire duurhelirea jooks läbi terve oktavi hoitud tipunoodini. Muusikaliloo klassikaline lõpp: viimane noot ülal.
- Ad-libid Lühike fraas, millele järgneb kaks ad-libi: oktavi võrra kõrgem „jee“, mis langeb kvardi, ja madalam „ei“, mis libiseb põhinoodini – nagu väikesed hüüatused põhihääle taga.
Hingamine ja pikad noodid
Hingamistugi, stabiilsus, messa di voce, vibrato.
- Pikk noot 6 s Hoia üht nooti ühtlaselt 6 sekundit.
- Pikk noot 10 s Kümme sekundit ilma värisemata ja ilma alla vajumata.
- Pikk noot 15 s Viisteist sekundit. Suure ballaadirefrääni tase.
- Stabiilsus: 3 pikka nooti Kolm akordihelisid, igaüks 4 sekundit, nende vahel hingetõmme.
- Messa di voce (vaikselt → valjult → vaikselt) Crescendo keskpaigani, seejärel decrescendo. Helikõrgus jääb paigale.
- Pikk fraas ühe hingetõmbega (12 s) Üksteist legato nooti ühe hingetõmbega. Popballaadide fraasid on vahel pikemadki.
- Crescendo pikal noodil Kaheksa sekundit ühte nooti vaiksest valjuks, nagu showloo lõpunoot. Loevad nii helikõrgus kui ühtlane helitugevuse kasv.
- Kolm fraasi, kiired hingetõmbed Kolm mollpentatoonika fraasi üksteise otsa, lühikeste hingamispausidega; viimane jõuab oktavini. Ehitab vastupidavust pikkadele roki osadele.
- Ajastatud „sss“ sisin Lase õhku välja häälikul „sss“ nii kaua, kui suudad. Mõõdame sekundeid. Eesmärk: 30+.
- Vibrato pikal noodil Alusta sirgelt, sekundi pärast lase sisse loomulik laine. Mõõdame sagedust (siht 5–7 Hz) ja sügavust.
- Sirge toon ilma vibratota Vibrato vastand: täiesti sirge, liikumatu noot. Popi „sirge toon“.
- Vibrato ainult noodi lõpus Pikk noot: enamiku ajast sirge (umbes 60%), vibrato ainult lõpus – nii lõpetab jazzballaad fraasi. Mõõdame mõlemat: sirget algust ja värinat lõpus (siht 5–7 Hz).
- Pikk rahvalaulu fraas ilma vibratota Originaalfraas rahvalaulu stiilis, pentatoonikal, kõik ühe hingetõmbega. Sirge toon, ilma vibratota – nagu akustilises laulmises. Hindes loeb ka pikkade nootide ühtlus.
- Soulifraas ühe hingetõmbega Pikk mollpentatoonika fraas, mis lõpeb lühikese riffiga, kõik ühe hingetõmbega. See õpetab õhku jaotama, et jätkuks veel ornamendiks ja viimaseks pikaks noodiks.
- Legatojoon ühe hingetõmbega Duurhelirea viis sammu üles pikkades nootides, kvint hoitud neli lööki ja kiirem tee alla – kogu fraas ühe hingetõmbega, ilma pausideta nootide vahel. Esimene samm pikkade, ühtlaste klassikaliste fraaside poole.
- Neli takti ühe hingetõmbega Katkematu kaheksandikvoog neli takti ilma pausita, lõpeb pika noodiga. Õpetab jaotama õhku üle pika salmi.
Liikuvus
Kiired heliread ja melismad. Täpsus tempos.
- Kiire 5-noodiline helirida Sama helirida nagu alustes, kaks korda kiiremini.
- Kiire 1-3-5-8-5-3-1 Arpedžo kaheksandiknootides.
- Trill 1-2-1-2-1-2-1 Kiire vaheldumine kahe noodi vahel.
- Melisma 1-2-3-2-1-2-3-2-1 Üheksa nooti ühel vokaalil.
- Kiire oktavihelirida Terve oktav kaheksandiknootides.
- Kiire diktsioon „ta ka di mi“ Kiired silbid mõnel kõrvuti noodil: diktsioonitreening nagu kiire tekstiga laul.
- Diktsioon arpedžol „pa ta ka la“ Kiired silbid arpedžol oktavini ja tagasi. Selged kaashäälikud, aga iga noot puhas.
- Noodi ümbritsemine – kromaatiline lähenemine Lähened toonikale, tertsile ja kvindile mõlemalt poolt: helirea samm ülalt, pooltoon alt. See on enclosure, kromaatiline kujund, millele on ehitatud bebopi jooned.
- Triooli-flow Neli triooli mollpentatoonikal – kolm silpi löögi kohta, meloodilise räpi tunnusrütm – seejärel pikk noot, millele maanduda.
- Flow vahetus: kaheksandikud ja trioolid Üks fraas, kaks rütmi: esmalt kaheksandiknoodid („ta ka“), keskel trioolid („ta ki ta“), lõpus jälle kaheksandikud. Nii vahetab räppar salmis flow’d, kaotamata lööki.
Kõrv
Kuula ja korda. Noote ei näidata.
- Korda nooti Kuuled ühte nooti ja kordad seda. Noot avaldatakse alles pärast sinu vastust.
- Korda intervalli Kaks nooti – korda mõlemat.
- Korda 3 nooti Lühike juhuslik kolmenoodiline meloodia.
- Korda 5 nooti Viis juhuslikku nooti helireast.
- Korda akordi (lahutatult) Juhuslik duur- või mollkolmkõla. Tunne see ära ja korda.
- Meloodia lugemine noodirullilt Viis nooti duurhelireast, iga kord uus meloodia. Kuuled ainult esimest nooti – ülejäänu loed klaverirullilt, nagu noodist.
Meloodiad
Laulud ja originaalfraasid mitmes stiilis. Laula sõnadega.
- Are You Sleeping (Frère Jacques) Lihtne, tuntud meloodia. Soojendus sõnadega.
- Twinkle Twinkle Little Star Kvindihüpe alguses, seejärel kõnnak mööda helirida alla.
- Ood rõõmule (Beethoven) 9. sümfoonia teema. Ainult sekundid – samm-sammuline intonatsioonitest.
- Happy Birthday Oktavihüpe kolmandas fraasis. Klassikaline lõks.
- Jingle Bells (refrään) Rütmiline, korduv. Treenib sama noodi hoidmist.
- Silent Night Lai ulatus (1,5 oktavit) ja pikad noodid. Ballaad oma puhtaimal kujul.
- Amazing Grace Pentatoonika praktikas. Melismad sõnadel „zing“, „a“, „was“, „but“.
- When the Saints Go Marching In Energiline, pikkade nootidega fraaside lõpus.
- Popfraas: akustiline salm Originaalfraas akustiliste salmide stiilis: madal register, mollpentatoonika, kõnerütm.
- Popfraas: refrään kõrge noodiga Originaalrefrään: hüpe oktavile ja selle hoidmine 3 lööki. Kaks korda.
- Popfraas: falsettkonks Originaalkonks: kaks korda üles falsetti ja alla mööda pentatoonikat.
- Popfraas: belting Originaalfraas: jooks 5-7-9 ja neljasekundiline belting oktavil.
- Showloo fraas Originaalne lavastiilis fraas: arpedžo üles, lühike pööre ja hoitud noot tipus.
- Showfinaal Originaalne finaalifraas: kaks lähenemist kõrgele noodile ja pikk hoitud tipp lõpus.
- R&B salm Originaalne R&B-stiilis salm: süngoobitud rütm, mollpentatoonika ja lühike jooks lõpus.
- Soulballaad Originaalne soulballaadi fraas: rahulik algus, tõus tippu ja melisma lõpetuseks.
- Rokisalm Originaalne roki-stiilis salm: rütmilised kaheksandiknoodid mollpentatoonikal, kolm rida tõusevad kõrgemale ja tagasipöördumine põhinoodile.
- Rokirefrään Originaalne hümniline rokirefrään: kaks tõusu oktavini hoitud tipuga ja tee tagasi põhinoodile.
- Legato arietta Originaalfraas klassikalise arietta stiilis, kolmveerandtaktis: kolm legato kaart, viimane tipneb oktavil ja naaseb toonikasse.
- Kadents aaria lõpetamiseks Originaalfraas aaria lõpu stiilis: kolmkõla üles pika tipunoodini oktavil, seejärel kadents – pööre läbi noona ja helirida alla kaheksandiknootides toonikani.
- Scat – küsimus ja vastus Originaalne scat-fraas swingis: küsimus, mis peatub sekundil, seejärel vastus läbi väikese septimi alla toonikani. Mõlemad pooled panevad kõrvuti väikese ja suure tertsi.
- Jazzballaad Originaalne aeglane fraas: suur septimakord, kaar läbi sekstide, kromaatiline laskumine suurelt septimilt kvindile ja pikk lõpp toonikal. Pehmelt ja legato.
- Oh My Darling, Clementine 19. sajandi Ameerika rahvaballaad kolmveerandtaktis. Lihtne meloodia kolmkõlal, iga taktis punkteeritud rütm – just paslik puhtaks intonatsiooniks.
- Drunken Sailor Traditsiooniline meremeeste laul dooria laadis: salm ja refrään. Üks lühike motiiv langeb täistooni võrra ja tõuseb tagasi – kerge meelde jätta ja loodud ühislauluks.
- Swing Low, Sweet Chariot 19. sajandi afroameerika spirituaal, üks gospeli ja souli juuri. Lühikesed fraasid duuripentatoonikal, igaüks lõpeb pika noodiga.
- Korobeiniki 19. sajandi vene rahvalaulu viis (Nekrassovi luuletuse peale): minoorne viis punktiirrütmiga, lauldud silbil „da“. Teine, tuntum pool kordub kaks korda.
- Greensleeves 16. sajandi inglise viis moll-laadis, õrna kolmeosalise kiikumisega: salm ja „Greensleeves“ refrään. Väikesed melismid sõnadel „love“, „wrong“ ja „off“.
- Danny Boy Vana iiri viis 1913. aasta sõnadega: pikad kaarduvad fraasid oktavi ja kvindi ulatuses. Hüpe üles sõnale „here“ on laulu tipp.
- Habanera (Carmen) Carmeni aaria Bizet’ ooperist (1875), lauldud silbil „la“. Salm libiseb pooltoonide kaupa alla tantsurütmis, kiirete ornamentidega; seejärel viivad neli lühikest hüüet kuulsa duurikoori juurde.
- Funiculì, Funiculà 1880. aasta napoli laulu kuulus refrään. „Jamme, jamme“ kiigub kahe naabernoodi vahel, seejärel jookseb „funiculì, funiculà“ kiirete korduvate nootidega üles kõrge toonikani.
- Makin’ Whoopee 1928. aasta džässstandard: refrääni kaks esimest osa. Iga rida kiigub kiirel punkteeritud „an-oth-er“ motiivil ja maandub pikal noodil; pooltoonid viivad üles sõnadeni „makin’ whoopee“.
- Kindralmajori laul (Penzance’i piraadid) Kõnelaul Gilberti ja Sullivani koomilisest ooperist The Pirates of Penzance (1879): üks silp igal kiirel kaheksandiknoodil. Noodid on lihtsad – väljakutse on selge diktsioon kiires tempos.
- Nessun dorma (Turandot) Puccini „Turandoti“ tenoriaaria kulminatsioon sõnadest „Dilegua, o notte!“ lõpu „Vincerò!“-ni: tõusev joon, korduvad noodid ja pikk kõrge noot lõpus – paigutatud sinu ulatuse kõrgesse ossa.
- Kantrisalm Originaalne kantri-stiilis salm: duurpentatoonika, bend väikeselt tertsilt suurele ja liug viimasele noodile. Lauldud kõnele lähedalt, veidi twangiga.
- Kaheosaline laul Originaalne rahvalaul kahes osas. Klaver mängib esmalt sinu osa, seejärel meloodiat, ja sina laulad selle kohal ülemist häält – terts kõrgemal kogu aeg, nagu kantriduetis.
- Lihtne konks Lühike, meeldejääv refrään neljal kõrvuti noodil mollpentatoonikast. Esimene samm meloodilisse räppi: vähe noote ja loeb puhas helikõrgus ning rütm.
- Triooli konks Originaalrefrään meloodilise räpi stiilis: kaheksandiknoodid mollpentatoonikal segatud trioolidega, teises pooles kõrgemale tõusvad. Ühendab flow puhta meloodiaga.
- Meloodilise räpi salm Originaalsalm: kaheksandiknoodid, järsk üleminek triooliteks, rida, mis tuleb sisse löögivahel, ja oktavi võrra kõrgem „jee“-ad-lib lõpetuseks. Kõik mollpentatoonikal.
Tööriistad
Hääleulatuse test, vaba häälestaja.